Laupäeval viis Putra meid kõiki mägedesse – džunglis asuvasse rahvusparki. See oli kõige ägedam päev minu elus. Sõit sinna kestis pool tundi ja läksime 2 autoga. Turismiosakonna inimesed toppisime kõik Putra autosse ja teised tulid taksoga järgi. Loomulikult kõik aga venis ja takso jõudis 1h hiljem meist kohale. Sellest hoolimata oli meil lõbus, mängisime UNO kaarte taas ja mökerdasime ennast sääsetõrjevahenditega kokku. Mina olin vist ainuke, kes Putra nõu kuulda võttis ja endale pikad ja sportlikud riided selga pani ning õigupoolest selleks ürituseks üldse valmistunud oli.
Kui teised ka lõpuks kohale jõudsid alustasime teekonda. Trekking down the hill in the middle of the jungle. Alguses oli tee kividest laotud, kuid hiljem läks ikka täiesti džungliseks kätte ära... Mina olin alati kõige esimene „teerajajate“ järel, sain oma tempot teha ja ei takerdunud aeglaste inimeste taha :) Täiega ässasin seal ikka... paar korda muidugi panin käna ka kui libe, mudane ja järsk oli, kuid enamjaolt jäin ikka püsti tänu liaanidele ja puudele millest kinni haarata oli. Hiroshi tuli peaaegu terve tee perseli mäest alla :D Heh.. makaronijalg :D
Kui me oma poolteist tundi juba träkkinud olime jõudsime jõeni. Pidasime seal väikese pausi kuni mehed otsisid kohta, kus jõgi ületada... Egas midagi... tossud jalast ära, sääred üles ja inimketina üle jõe. Vesi oli ainult põlvini, kuid päris tugev. Põhi oli kivine ja libe. Kui kõik üle said, siis pidime ühe koha veel ületama ja siis saime edasi minna. Mingi hetk hakkasime metsaelanikeni jõudma. Tunne oli nagu sarjas „Lost“. Täpselt samasugune maastik, kari inimesi, kes ühele järgnevad ja siis mingid suitsusambad ja hurtsikud metsas.
Mingi hetk jõudsime järgmiste hurtsikuteni/majakesteni ja kui me teisele poole jõudsime, siis avanes meile kõigile üks väga ootamatu vaatepilt. Suur lett, millel olid Fanta, jäätee, veepudelid ja palju muud, eriti ei oodanud seda kõike džunglist leida. Väike kosutus ja kappasime maanteeni, kus hakkasime hääletama, et kellegiga mäkke tagasi saada, kuna meie autod olid ju seal.
Pärast 15 minutit saime ühe kastika, mille põhjas oli sitt. India kutid olid eriti šokeeritud sellest kõigest, mul oli suht savi.. väiksena ju karjas käidud küll ja sita hais ära ei tapa :D Mingi hetk tuli meile vastu teine kastikas, mis lehmi vedas. Seepeale tekkis kõikidel väga sügavamõtteline võrdlushetk :) Loomulikult ei pääsenud ju mina puhta nahaga sealt kastist, käsi korralikult sitaga kokku ja jummal kuidas ma karjusin ja hüppasin muru sisse seda ära pühkima :D
Väike snäkk ja hakkasime koju tagasi sõitma. Õhtul toimus miljoni inimese vastuvõtu, ärasaatmis ja sünnipäevapidu. Kus enamus praktikante lihtsalt uimerdas ja magas. Tegime lolle nalju.. mängisime bitches-bitches sarnast mängu ja ma õpetasin neile kuidas snussi kasutada. Päris põnev üldiselt. Hiljem vedas Dicky mind oma rolluga koju ja magama ma jäingi.
No comments:
Post a Comment